noun_Email_707352 Breadcrumb arrow noun_917542_cc noun_Globe_1168332 Map point Play Untitled Retweet

Kas digitaliseerimisega saab leevendada tööjõupuudust?

Digitaliseerimine aitab ühtlustada tööjõuturgu nii, et noored tahaksid end rakendada ka tööstusvaldkonna erinevates ametites.

25 september 2019

Et ettevõte oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline, peab ta pakkuma töötajale kaasaegset töökeskkonda. Digitaliseerimine aitab ühtlustada tööjõuturgu nii, et noored tahaksid end rakendada ka tööstusvaldkonna erinevates ametites. Seega tuleb digitaliseerimist võtta kui üht töökeskkonna pideva kaasajastamise võimalust.

“Kindlasti saab digitaliseerimisega tööjõupuudust leevendada," on Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialist Anastasiia Shevchenko veendunud. "See, kas võtta inimese asemele robot või teha tootmises olevad protsessid efektiivsemaks ning hoida seeläbi kahe inimese asemel palgal ühte - see oleneb juba konkreetse ettevõtte soovist.”

Mis asi see digitaliseerimine on?
Terminit digitaliseerimine teatakse, kuid väga tihti saadakse sellest valesti aru ja sõna "digitaliseerima" kasutatakse automatiseerimise sünonüümina. Ometi on digitaliseerimine oma olemuselt oluliselt mahukam, hõlmates ka andmete kogumist ning analüüsimist.
"Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus defineerib tööstuse digitaliseerimise mõistet kui digitaalsete tehnoloogiate ja andmete kasutamist tulu kasvatamiseks, väärtust loovate protsesside ehitamiseks ja digitaalse ärikeskkonna loomiseks," selgitab Shevchenko. "Kui jõuame ettevõttega terminist ühtemoodi arusaamisele, siis pole kahtlustki - seda peetakse vajalikuks, kuid kahjuks mitte alati võimalikuks. Suurimaks murekohaks on protsessid - ettevõtted ei tunne ennast protsesside efektiivsuse küsimuses piisavalt kindlalt ning mõistagi ei soovi keegi investeerida halva protsessi digitaliseerimisse. Praegu on Eestis olukord, kus peaksime aitama firmadel pinda ette valmistada ja alles siis digitaliseerima,” tõdeb Shevchenko.
See, kas väiksem firma vajab digitaliseerimist või mitte, oleneb sellest, mida nad toodavad, kes on nende kliendid, millist kogemust nad kliendile pakkuda tahavad ja muidugi ka sellest, milline on ettevõtte ärimudel, strateegia.

Räpina paberivabrik on nii mõnestki omataolisest väikeettevõttest sammu võrra eespool, seal tegeletakse parasjagu ettevõtte protsesside ja vajaduste kaardistamisega, millega ollakse juba lõpusirgel.
"Peamine keerukus on selles, kuidas teha nii, et võimalik teenusepakkuja saaks meie protsessidest ja vajadustest sajaprotsendiliselt aru ja oleks võimeline meile sobiva süsteemi juurutama," selgitab tegevjuht Mihkel Peedimaa. "Kuna tegemist on KIK-i toetatava ressursitõhususe investeeringu raames tehtava tööga, selgub koostööpartner riigihanke kaudu."

Väikeettevõtted kasutagu ühtseid süsteeme
Eestis on väga palju väikseid ettevõtteid, kelle jaoks digitaliseerimine on lihtsalt liigne bürokraatia, sest kümne inimese tööd saab juhtida ka ilma igasuguse infosüsteemita, on öelnud Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering. "Samas on see ka nende suurim kasvutakistus. Kui mitu mikroettevõtet kasutaksid tootmise planeerimisel ning juhtimisel ühiseid süsteeme ja protsesse, oleks hea võimalus tulla välja praegusest patiseisust, kus need ettevõtted ei taha ega saa kasvada," väitis Mering.
"Ma olen selle seisukohaga täiesti nõus, oleme seda mitmetes ringkondades arutanud. Idee ise ei ole uus. See, miks selline süsteem ei ole proovimisest ja katsetamisest kaugemale jõudnud, on kinni inimestes. Ei ole toimivat koostööd, puuduvad vajalikud oskused. Samas usume, et see viiks Eesti mikroettevõtted tõesti uuele tasemele ehk siis tulevikus on sellised lahendused kindlasti kasutuses. Küll me leiame selle formaadi," avaldab Shevchenko lootust.
Räpina paberivabriku tegevjuht Mihkel Peedimaa on põhimõtteliselt nõus, et ettevõtete väiksus on digitaliseerimisel suurim takistus. "Kuid ma ei ole nõus, et madal digitaliseerituse tase on ettevõtete peamine kasvutakistus. Esimene takistus on kasvamise soovi puudumine, siis oskuste puudumine ja siis ressursside kättesaadavus. Lisaks olen pessimistlik selles küsimuses, et näiteks kakski ettevõtet saaksid koos töötada ühtse protsessiga, millel ühtne tootmise planeerimine jne. Ilmselt ei jõutaks juba digitaliseerimise investeeringute jagamises kokkuleppele," tõdeb Peedimaa.
See, et digitaliseerimine on ilmtingimata midagi väga kallist, on Shevchenko kinnitusel müüt. Kui ettevõte on sealmaal, et tahab mingit protsessi digitaliseerida, siis investeeringu suurused on väga erinevad, aga algavad need 400 eurost.

Tööjõu jagamine osutus keeruliseks
Väljaspool Tallinna tegutsevate ettevõtete jaoks on suur väljakutse töötajate leidmine. "Mis on sellel pistmist digitaliseerimisega? Vägagi palju, sest ühiste tarkvaralahenduste abiga saab ka tööjõu vajadusi paremini planeerida ja ühe kogukonna piires palju tõhusamalt töötajaid kaasata. Ülemaksmise asemel saab tööjõudu jagades kasvatada tootlikkust mitmes ettevõttes korraga - ettevõte teenib suuremat kasumit, töötajad saavad rohkem palka," väidab Mering.
Peedimaa kinnitab, et nemad proovisid Räpinas mõned aastad tagasi töötajate jagamist, aga kahjuks ei sobinud see töötajatele. "Ilmselt on peamiseks põhjuseks see, et tootmistöötajad tahavad pigem stabiilsust ja püsivaid tööülesandeid. Praegu on Räpina paberivabrikul pidev koostöö ühe sotsiaalse ettevõtmisega, mille inimesed käivad vajadusel meil koostetööd tegemas. Turul ei ole meile vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu, liinide operaatorid koolitame kõik kohapeal. Huvitatud ja töömotivatsiooniga inimesi oleme seni leidnud. Nende seas on ka inimesi, kes on välismaalt tagasi tulnud, aga paljud on ka lähematest suurematest linnadest," räägib Peedimaa.
Hobbiton OÜ tegevjuht Andrus Prangli ütleb, et nemad ei ole proovinudki kellegagi töötajaid jagada, sest tegemist on väga spetsiifilise sektoriga ja neile vajalikku tööjõudu on vähe liikumas.

Digitaliseerimine on pidev protsess
Shevchenko rõhutab, et digitaliseerimine on pidev protsess. Ei ole nii, et digitaliseerid ühe lõigu ära ja asi tehtud. See on pidev töö.
Tulevikus saab alustada sellest, et ettevõte võtab ühendust Tartu digiinnovatsioonikeskusega, kes aitab ettevõttel leida parima lahenduse. "Praegu oleme pilootrežiimis projektiga InnoCAPE, mille osana viime läbi erinevaid tegevusi valitud partneritega. Neile, kes praegu kohe tuge vajavad, on abiks nii EAS, Ärinõuandla kui ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kes kõik seisavad hea selle eest, et Eesti majandus oleks jätkusuutlik ning ettevõtted konkurentsivõimelised," tõdes Shevchenko.

Rahaline toetus digitaliseerimiseks

Alates 30. maist saavad tööstusettevõtted taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks mõeldud toetust, mille suurus on maksimaalselt 200 000 eurot ja toetusmäär 10-50%.

 

Autor: Eve Kruuse

Allikas: Eesti Päevaleht "Tööstus", september 2019

Jaga Facebookis Tweet Jaga LinkedIn'is