noun_Email_707352 Breadcrumb arrow noun_917542_cc noun_Globe_1168332 Map point Play Untitled Retweet

85% Põhjamaade elanikest mures tehisintellekti arengu pärast

16 september 2019

85 protsenti Põhjamaade elanikest on mures tehisintellekti arengu pärast, selgus Soome IT-ettevõtte Tieto tellitud küsitlusest.

Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering.  Foto: Andras Kralla

Põhjamaades elavate inimeste suurim mure on seotud isiklike andmete töötlemisega: kõige rohkem kardetakse, et andmeid kasutatakse vääralt (55%), valedel ja ebamoraalsetel eesmärkidel (46%), ebaturvalisel viisil (49%) või neid tõlgendatakse valesti (53%).

Valdkondlik teavitus ettevõtete ülesanne

Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering usub, et ettevõtted, mis teevad digitaalseid ja tehisintellektiga seotud arendusi, peaksid inimeste erinevate (eel)arvamustega kindlasti arvestama ning tegelema ka valdkondliku teavitamisega.

"Uute tehnoloogiate usaldamine võtab aega, seda eriti tehisintellekti puhul, mida täna seostatakse veel millegi võõra ja negatiivsega. Seetõttu on eriti oluline tõsta esile AI [tehisintellekt ingl k] häid külgi ning sellega kaasnevaid kasutegureid, alates kiirematest tervisega seotud diagnoosidest kuni paremate elamusteni igapäevaelus," märkis ta.

Tema sõnul peavad Tieto loodavad tehisintellektil põhinevad lahendused olema eetiliselt ning vastutustundlikult arendatud, pakkudes sealjuures läbipaistvust ja turvalisust. "Selleks, et meie ühiskond saaks maksimaalset kasu andmepõhistest või tehisintellektil baseeruvatest lahendustest, on oluline usaldada seda tehnoloogiat," lisas Mering.

Valitsustelt nõutakse regulatsioone

Uuringust tuli välja, et 80% inimeste hinnangul peab iga riigi valitsus tehisintellekti arengut ja kasutust mingis mahus reguleerima. 86% usub ka, et ettevõtted, kes tegelevad tehisintellekti arendamise ja kasutamisega, peaksid teatud mahus alluma eetilistele juhistele ning määrustele.

"Kuigi Eestis pole sellist uuringut tehtud, võib eeldada, et ka meil on inimeste teadlikkus tehisintellekti kasutamisest erinevates e-teenustes ja digilahendustes madal. See võib aga suurendada skeptilist suhtumist innovatsiooni," ütles Mering.

Seepärast peab tema sõnul tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamisel pöörama tähelepanu eetikale ning tegema seda vastutustundlikult. "On oluline, et saaksime teha koostööd valdkonnasiseselt ning riikidevaheliselt, et välja töötada standardid ja juhised. Mitmed algatused on juba töös, k.a. Euroopa Liidus, mis saavad olema väga väärtuslikud edasistes tehisintellekti arendustes," ütles Mering.

Kui 30% küsitluses osalenuist oli nõus, et tehisintellekti arendamine aitab luua paremaid teenuseid tarbijatele ning kodanikele, siis 8% polnud sellega üldse nõus. 48% nõustus osaliselt või vähesel määral.

Inimesed ei tunneta tehisintellekti kasutamist

Küsitlusest ilmnes ka, et enam kui kolmandik (37%) vastanutest ei kasuta üldse tooteid või teenuseid, mis kasutavad tehisintellekti. 50% väitis, et nad kasutavad neid ainult osaliselt või väga vähesel määral ning kõigest 2% ütles, et kasutavad neid väga palju.

"Küsitlus näitab, kui vähe avalikkus tegelikult aru saab, mil määral tehisintellekti juba täna kasutatakse. Ilmselt ei tea paljud, et näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia, liikumisteenused ning nutitelefonid kasutavad kõik tehisintellekti. Nende teenustega on inimestel reeglina positiivsed kogemused, kuid seda ei osata seostada tehisintellektiga. Ja see tekitab skepsist," ütles Heiti Mering.

Küsitlus viidi läbi Tieto tellimusel arvamus- ja turu-uuringute ettevõtte YouGov poolt selle aasta aprillis. Küsitlusele vastas 3659 täiskasvanut Rootsist, Norrast ja Soomest.

 

Allikas: IT uudised

Jaga Facebookis Tweet Jaga LinkedIn'is